Elu on julm, aga õiglane (by koit)

Nii, ma avastasin et ma pole jälle ammu kirjutanud ( Triinu kinnitas minu arvamust ka muide). Seega ma otsustasin jälle kirjutada.
Ma üldse ei räägi 1. detsembrist. See oli ikka väga mahe hommik. Pühendaksi selle blogi oma pisikesele kepigepardile. Tal on tegelikult teine nimi veel aga seda ma ei ütle. Rohkem sellest ei räägi, muidu mind lüüakse veel maha.
Eelmine nädal tuli meie klassi uus poiss. Raul. Mingi nädal aega oli ja siis läks ära. Kahju, tundus täitsa tore olevat. Me tegime tema auks ühe klassiõhtu ka. See oli midagi uut, kuna meil ei ole juba 100 aastat ühtegi klassiõhtut olnud. Armas oli. Nüüd teeme 3 veerandil ühe veel. See on tore. Meil on nii tore klass ja mulle nii meeldivad igasugused peokesed. Esmaspäev möödus lauldes Maasika-Klaarika laulu. Ma tean et see on vana laul, aga meie laulsime seda muul põhimõttel. Eks need kes laulsid ja õigel ajal õiges kohas on teavad. Muud erilist ei juhtunudki. Aga teisipäev oli üks suur õnnetuste päev. Hommik algas loomulikult sellega et ma magasin sisse( aga see on nii tavaline juba)aga siis ma lõin oma pea ka veel ära. Valus oli. Mul on väike armas kass, kes tuleb keldrisse päevaks panna, aga ta jooksis eest ära ja ma pidin teda taga ajama. Kui ma juba uksest välja jõudsin siis varastas koer mu kinda ära. Ma juba arvasin, et enam hullemaks minna ei saa, aga sai. Ma panin täiega kõhuli värava taga. Kui ma lõpuks kooli jõudsin, siis ma avastasin, et meil on geograafias töö. Otseloomulikult ei olnud ma viitsinud selleks õppida, aga õnneks seda tööd ei tulnud ka. Aitäh geograafia õpetajale. Midagi muud vist eriti ei juhtunud. Ah jaa, meie uueks tantsuks on vist vabatants. Kes teab head muusikat, kirjutagi kommentaaridesse, tänan. Ja me teeme teisipäeval (12.12) piparkooke käsitöös. See on ka nii armas:)
Täna oli kolmapäev. Me tantsisime kehalises tša-tša-tšad(????). Väga lahe olid. Suured kiitused minu tantsupartnerile Marisele. Teises kekas me ujusime. Ma panin Reele mitu korda käega vastu tagumikku, sorry:D Vene keeles oli meil töö, mitte väga raske, aga ma arvan et 3 tuleb. Matemaatika on nagu ikka lootusetu. Kõik, aitab. Ma ei viitsi enam päevakokkuvõtet teha.

Päikest kõigile:) lumi, tule kohe tagasi.

MOESHOW!!!!

Aga meil oli 15. november moeshow. Mina, sanne, Triinu, Ree, Maris ja Birgit võtsime ka osa. Kolmanda koha saime. See aasta olid kõigil kuidagi väga ilusad ja head kavad. Minu lemmikud olid hukka läinud noorus(?) ja nukud ning nende apologize. Meie kostüümid olid tehtud villast ja fooliumist. Ärge keegi küsige kust sellised hullud ideed üldse tulevad.... ma ei tea seda ise ka. Aga veel imelikum oli meie kava nimi (villased hõbenaised. kes naerda tahab see naergu;) ), nii et jah. Mul oli mingi haledalt lühike seelik seljas. Ausalt öeldes oli see puhtalt Sanne süü. Minu ja tema seelikud olid samast riidest, aga tema vana hull õmbles topelt ja minule jäi seega poole vähem riiet. Kokkuvõtvalt oli meie kava väga super ja ma tahaks juba vii väga järgmine aasta ka osa võtta. Aaa ja tahaksin tänada ka kõiki osalejaid, ka Hannot ja Kaini, kes viitsisid nii kaua oodata kuni Reelika uue plaadi kirjutas( Birgiti tehtud ei läinud tööle millegipärast).
Ära tuleks märkida ka seda, et ma sain inglise keele järeltöö viie ja see on midagi väga väga uut. Keemia töö tuleb niikuinii kolm, sest ma lihtsalt ei suuda mingi väega ilma Reelikata neid reaktsioonivõrrandeid lahendada. VÕIMATU!
Täna käisime hommikul kell 11 laulmas. Päris jube oli. Õpetaja küll ütles et kõlab kokku, aga ma ise küll aru ei saanud. Kell 12.15 lahkus Susanne laulmast, ilma meile ütlemata kuhu ta läheb, aga sellest pole midagi kuna mu õde nägi teda ja ütles mulle kuhu Sanne liikus. Niikuinii me oleks saanud Reelikaga teada, raudselt. Kui mitte temalt, siis kusagilt kindlasti.
Veel pean mainima, et ma väga väga ootan teisipäeva. Asjaosalised (ja mõned teised inimesed veel) teavad miks, aga seda ma siin blogis ei kirjuta. Lihtsalt igaksjuhuks. Äkki keegi, kes ei tohiks teada loeb...



Päikest kõigile(L)

?

oeh. Nüüd olen mina ka blogiomanik. Ma ei tea kui kaua ma jaksan seda pidada, aga siiski- ma üritan. Ma olen juba väga kaua mõelnud, et nüüd võiks ise ka blogi kirjutada, aga pole kunagi sinna maani jõudnud. Nüüd jõudsin. M väga loodan et üksiki õpetaja ei hakka minu blogi lugema.

Täna on siis esmaspäev, esmaspäevad on täitsa toredad tegelikult. Esimene tund on ju vaba, aga nagu alati suudan mina sisse magada. Tänu sellele on mul meik ka vildakas ( see on tegelikult hommikuti alati imelik ,sest unise peaga ei näe neid vigu) ja süüa ma muidugi ka ei jõudnud. Tunnid lähevad alati kiiresti, eriti matemaatika ja bioloogia. Mul on mõlemas aines lihtsalt superpinginaabrid. Hanno rääkis täna, et istuda tuleb nii, et kõrvad ja õlad on ühel joonel(?), aga Triinu leidis et nii tekib ju lõualott.Ofcoors ütles ta seda liiga kõvasti ja Pung sai jälle naerda. Inglisekeelest ma ei taha rääkidagi. Seal ei ole midagi uut lihtsalt, keegi ütleb midagi ja õpetaja kohe karjub. Tavaline. Matemaatika läheb kiiresti nagu alati ja muidu oli päev samasugune nagu kõik esmaspäevad.

Oiii ja täna arutasime me moeshow asja. Ma ei tahaks kellegi üllatust rikkuda,aga ma ei suuda jätta mainimata, et mina saan endale villast shortsid:D ja üldse meil on see aasta hästi mahe teema.

Tegelikult räägiks ma ühest väga-väga tähtsast asjast veel. Nimelt oma sõbrannadest=) Kuna see on mu esimene blogi siis ma tohin nendest rääkida;) Mul on maailma kõige paremad sõbrannad. Neid on liiga palju et ette lugeda, aga nad on kõige armsamad üldse. Ausalt, ma võiks jäädagi neist kirjutama. Aga üks hull ootab mind ujuma.

Nii et selle viimase asjapärast ma lõpetangi nüüd. Suht sisutu ja segane, aga nii ma kirjutangi. Ma luban et lähen ajapikku paremaks ja sisukamaks.



Triinule.....

Päikest kõigile. musid