mul tuli praegu just idee, et ma peaks veidikene muust ka kirjutama kui ainult oma sõpradest. Seega ma otsustasin et ma kirjutaks teile oma huvitavast mõttekäigust.

Kui ma tantsimast koju kõndisin, siis mul tuli üks mõte. Kogu maailm peaks kiitma inimesi, kes mõtlesid välja mp3 ja muud sellised asjad. See on nii hea, tuled tantsimast või ükskõik kust, paned mp3 vaikselt mängima ja kõnnid. Muusika mängib, sa oled üksi aga samas nagu ei ole. See on väga keeruline, aga ma võiks nii vist väga palju kilomeetreid maha käia. Nii on mõnus- mõtled omi mõtteid ja oled maailmast nagu täiesti ära lõigatud. See on vahel selline hea tunne kohe. Nagu Triinu ütles/kirjutas et laupäevahommikused vaikusepooltunnid on ilusad, siis minu jaoks on need trennist tuleku meetrid/kilomeeter ka selline omamoodi mõnus. See on täpselt selline asi, mida iga inimene vist vajab, et täie mõistuse juurde jääda. Hetke iseendaga. Triinu on hommikuse vaikusega, mina oma mp3- ga. Ah ma ei tea, kes aru sai mida ma mõtlen, see sai.

ANNI: minu kõige hüperaktiivsem tupsununnu. Kui temaga koos väljas käia, siis ma tunnen ennast nagu lasteaialaps. Täpselt sama energia tuleb ka minu sisse mis tema sees on. Ta nagu kiirgab seda vist. Nagu päike kiirgab valgust, kiirgab Anni positiivset energiat, kui selline asi üldse võimalik on. Ma ei tea millal ta oleks kurb olnud, kui siis ainult poiste pärast, aga nende suhtes ongi ta veidi hellahingeline. Aga muidu ma ei tea tõesti. Isegi siis kui me vihma ätte jäime, või kui ma ta lambi ära lõhkusin(sorry) oli ta ikka rõõmus nagu alati. 24/7

Lühike tuli, aga eelmine ka just alles oli.

PEACE