Nii, reedel oli õpetajate päev. Suhteliselt igav oli, absoluutselt ei vastanud ootustele, aga samas, mida sellest päevast üldse oodata on? Ma tegelikult mäletan küll kuidas me algklassides tohutult ootasime seda päeva, vahetundides lidusime mööda koolimaja ja küsisime autogramme. Autogrammid läksid kõik päevikusse. Päevikud on mul kindlasti alles, ma vähemalt loodan. Aga nüüd on see päev nagu iga teine, noh mitte nagu iga teine, aga ärevusega pole ma seda päeva küll juba 6 -7 aastat oodanud. vähemalt... Kas see võib olla sellest, et olen suureks kasvanud? või sellest, et 12 klass ei ole enam nii suured ja jubedad? Ei tea, aga nii see on. Igastahes andsid
Ja ongi vist kõik... Aa, mata töö sain 4, areng arvestades seda,et eelmine läks täitsa metsa. Tubli olen, aaa.. ja eelmine nädal saime Koiduga prantsuse keeles esimesed viied, õujee. Praegu tuli lampi meelde. Midagi muud vist polegi. Natuke nostalgiat pildi peal:) Mulle tegelt meeldis see pilt lihtsalt(A) Ma tegelt tahtsin mingit filosoofiat ka veel siin rääkida, aga mul läks meelest ära, pole hullu, äkki tuleb järgmiseks korraks meelde!
Au revoir!!
Miss. S

3 comments:
oh. mu kullake. Mullé nii mééldib, kui sa kirjutad. Aga küll sa millagil harjud tihémini kirjutama, mul tuleb see küll juba täitsa sontaansélt.
Päris uhkéd é-d mul eks:D
spontaanselt*
ma vaatan ka, et sellised prantsusepärased:D
Post a Comment